teisipäev, 29. mai 2018

Suveüritused ja kontserdid, mida külastada plaanin


Illmad on mitu nädalat juba nii soojad olnud, see aasta täitsa võimalik saada pruuniks teiseks juuniks. Tegelikult on see mai kuu minu jaoks nii kummaliselt rahulik olnud. Tööl käies on just mais kõige rohkem ürituste korraldamist, võistlusi, järelvastajaid, ekskursioonid, eksamikomisjonis olemised jne. See aasta kulgen rahulikus beebirütmis, kuigi see pole tegelikult praegu üldse rahulik, sest laps oskab nüüd püsti tõusta ja veidi ringi tatsuda ja mina ainult turvan kõrval, et ta ei kukuks ega järjekordset muhku ei saaks.

Aga millest ma tegelikult tahtsin kirjutada. Suveüritustest ja ettevõtmistest. Tegin hommikul mingi kondikava, et kuhu tahaksin minna. Kindlasti igale poole ei lähe, kontserdeid sai kirja liiga palju, eks näis, kuhu kohale ka jõuame. Mingid lemmiküritused on aastatega ka välja kujunenud, kuhu ikka ja jälle jõuda tahaksin.

Kalendrisse said sellised üritused:

Aparaaditehase tänavaturg 2. juuni - Aparaaditehas on vist üks kõige kiiremini arenevaid komplekse Tartus. Müürilille täikalt loodan endale ja lapsele midagi leida, kindlasti saab kuhjaga disainiideid ning maitsvaid elamusi toiduturul. Lubatakse suurt lasteala nii, et pisikesel printsessil peaks ka uudistamist küllaga olema. 

Gustav Sule mälestusvõistlused kergejõustikus 3. juuni - kergejõustik on mu lemmik spordiala. Püüan igal aastal seda võistlust vaatamas käia, Tamme staadion on üks ilusamaid staadioneid ka, kus seda võistlust korraldada. Loodan, et kohal on palju tippsportlaseid ning näidatakse säravaid tulemusi.

Tartu Tänavatoidufestival 16. - 17. juuni - mulle meeldib kogeda erinevaid maitseelamusi sellepärast tervitan alati kahel käel erinevaid toidufestivale. Riigi 100 sünnipäeva puhul tehakse kummardus kohalikule kokakunstile. Korraldajad lubavad Eesti toitu uudsel, erilisel või just väga traditsioonilisel viisil. Minu jaoks on sümpaatne ka see, et festival austab rohelist mõtteviisi ning minimeerib koormust ümbritsevale keskkonnale.

Tartu Hansapäevad 7. - 8. juuli - laadamelus raekojaplats, kus iga ostja jaoks midagi huvitavat. Meie seame sammud kindlasti Toomemäele, kus tegutseb Lastelinn. Lisaks on olemas veel Teaduslinn, Raualinn. Uudistamist peaks jätkuma.

Peipsi Romantika 20. - 21. juuli - Kasepää laululava asub Peipsi järve kaldal, igal aastal juuli kuus esinevad seal romantiliste ja akustiliste kavadega tuntud Eesti muusikud. Äkki eelmisel aastal oli see uudis igas ajalehes, kuidas Jüri Pootsman kohale ei jõudnud? Sellel aastal esinevad näiteks Matvere, Tätte, Liisi Koikson ja Liis Lemsalu. Ma olen seal mitu korda käinud, kuna järve ääres läheb õhtul väga jahedaks, eriti kui tuuline on, siis varustan ennast alati tekkide ja jopega. Ilusad kontserdid on.

puhkaeestis.ee
Avatud talude päev 22. juuli - ma pole varem osalenud ega talusid uudistamas käinud, aga sellel aastal oleme mu vennal abis. 

Tuletorni Kontsert 27. - 28. juuli - see üritus on toimunud juba kaheksa korda, ma igal aastal olen mõelnud, et nüüd lähen. Ikka pole jõudnud, vast see aasta läheb paremini. Esinejad on ägedad - Tanel Padar, Gerli Padar, Stig, Põhjakonn, Regatt. Toimuvad need muusikaõhtud ka Peipsi ääres , täpsemalt Rannapungerja jõe ääres. Kui ma ei eksi, siis Guido Kangur oma perega korraldab neid.

Tartu toidu- ja veinifestival 3. - 5. august - jälle toit. Mis teha, kui mulle süüa meeldib. 

Tammelinna kodukohvikute päev 5. august - olen sellel aastal osalenud juba Supilinna ja Karlova kodukohvikute päeval. Vaatame, mis Tammelinnal meile pakkuda on. Minu jaoks on see suhteliselt avastamata linnaosa siiani.

Emajõe Festival  10. - 12. august - meie jalutame Emajõe ääres küll iga päev, kui linnas oleme. Seega ootan ka huviga, mida see festival endast kujutab. 

Armastusfilmide festival Tartuff 13. - 18. august - mis saaks olla vahvam, kui sumedal augustiõhtul/ööl olla koos kaaslasega või sõpradega raekojaplatsis lebos ja koos filme vaadata. Filmide valik on alati mitmekesine, ei pea kartma läägeid pisarakiskujaid.

Muusikasuvi Antoniuse õuel - eelmisel aastal käisime Terminaatorit kuulamas. Oli kohutavalt vihmane ja külm päev, õhtuks küll ilm leebus, aga mul oli seljas talve parka, aga kuna kõht oli nii suur, siis lukk kinni ei läinud. Jõin terve ürituse aja teed. Terminaatori tuntumad hitid tõid nostalgilisi hetki meelde. Ei teagi keda see aasta kuulama minna, Tanel Padarit äkki?

Mõni suvelavastus võiks ka kavva mahtuda. Oleme igal suvel vähemalt ühte etendust käinud vaatamas. Eelmisel suvel võitsin piletid etendusele "Tagahoovis", polnud just meie lemmik. Tahaksin minna teatrisse kuskile, kus ma pole varem käinud, näiteks Kukruse Polaarmõisas saab vaadata etendust "Ristumine peateega"

Lisaks kultuurisündmustele tahaks palju loodusesse. Elistvere loomaparki külastame ka, et pisike printsess saaks seal loomi uudistada. Kauksi rand on iga suvine lemmik, Põlvamaale Pizza Olive pitsat sööma tahaks ka jõuda.

Millised on teie iga suvised üritused, kust oleks patt puududa?



laupäev, 26. mai 2018

Õnnelik! Lõpuks ometi saab Tartus toidukraami koju tellida.

Kadedusega olen vaadanud, et Coopist saavad tallinnlased ning Harjumaa elanikud toidukraami koju tellida, lootsin, et see teenus laieneb järgmisena Tartusse, aga hoopis pärnakad on need, kes seda nüüd kasutada saavad. Pealinnas teisedki jaeketid pakuvad juba mõnda aega sellist teenust, aga Tartus mitte. Vankriga on tüütu riiulite ja kaubaaluste vahel manööverdada, eriti jõulude ajal on see minu arust kaunis võimatu missioon. Millalgi küll avati epood Poestkoju, aga seal minu arvates kallid hinnad ja mind nad kliendiks ei meelitanud.

Epoest ostmise puhul meeldib mulle see, et näen koguaeg, mis summa ulatuses ma olen juba asju ostukorvi ladunud ning saan eelarvel silma peal hoida. Sellepärast oli mul ülimalt hea meel, kui Kogumispäeviku grupis keegi jagas FreshGO lehte, mis toob Tartus toidukraami koju ja hinnad ka päris soodsad.

Mulle meeldib, et nad pakuvad ka väiketootjate kaupa ning tellimine on väga lihtne. Mina maksin ostu eest kohe pangaülekandega. Tellisin reede õhtul ning soovisin kaupa laupäeval kätte saada. Valisin sobiva aja kauba kättesaamiseks ning sain lisaks enne tellimuse tulekut ka sõnumi, mis kell kuller täpselt saabub. Kuna majal nii mitu sissepääsu läksin kullerile õue vastu, kui ta helistas, aga ta tõi ise toidukotid tuppa.

Minu kaup oli pakendatud kolme kilekotti ja puuviljad ning juurviljad olid lahtiselt kastis. Kilekotid ning taara saab järgmisel korral kullerile tagasi anda. See taara teema meeldib mulle eriti, sest meil pole seda eriti kuskil hoiustada ning siis on mõnus iga nädal pudelid ära anda, ise ei viitsi küll iga nädal taaraautomaadi juures käia. Panditähistega pudelite eest kantakse raha FreshGO kontole ja järgmisel korral saab seda ostudeks kasutada.

Firma logo kilekotil

Ostuboonuse programm neil ka täitsa olemas, 1% igalt ostult saab boonust. Hetkel saab koodiga TERETARTU esimeselt ostult 7.- soodustust. Päris hea ju! Kohale toimetamine on üle 40-euroste ostude puhul tasuta, kui summa jääb alla selle on transporditasu 2.90.

Epoodi oli lihtne kasutada, kuller oli viisakas ja meeldiv, kõik tooted olid olemas ja kvaliteet hea. Minu südame nad võitsid, hakkan iga nädalaseks tellijaks ega pea enam vankriga poodides manööverdama ning teistele ette jääma.

Ratturid vallutasid Tartu

Käes on see oodatud/vihatud nädalavahetus, kus kesklinna on vallutanud jalgratturid. Kes läheb esikohta püüdma, kes ennast ületama, kes kihlvedu võitma, kes niisama põnevusest. Siis on veel teie suur seltskond, kes kirub neid rattureid maapõhja, sest ta ei saa oma autoga harjumuspäraseid teid sõita ning oma pahameelt elab ta raja turvajate ning pealtvaatajate peal välja: "Kuradi ratturid, sõitku metsas". Minu arvates on Tartu Rattaralli äge üritus ning veel põnevam on päev varem toimunud Tartu GP, kus võimalus tipprattureid võistlemas näha.

Kuna võistlusrada läks ka meie maja eest mööda, siis käisime ikka vaatamas pisikese printsessiga.  Naabermaja lapsed pidasid aias pikniku ning kui kuulsid sireene ning teadsid, et ratturid on lähenemas jooksid ruttu tänavale. Uue ringi ootel kihutasid aias ratastega ning mängisid, et on ka võidusõitjad ning Rein Taaramäed. Kust need uued sporditähed ikka tulevad, kui mitte eekujusid järgides.Kuna eile toimusid ka lastesõidud, siis oli väga südantsoojendav vaadata, kui paljud isad oma lastega sellele üritusele suundusid. 

Foto: Klubi Tartu Maraton
Ma usun, et järgmisel aastal on meie pisike printsess ka juba stardijoonel. Arvame mehega mõlemad, et last spordipisikuga nakatada pole kunagi liiga vara, peaasi, et ta sellest lõbu tunneks. Tal juba jalgratas ka olemas, udupeen, üliroosa ning päiksevarjuga. Aitäh, kinkijale! Istub uhkelt seal peal, kui mina siis tagant sangast lükkan.

Ma ise pole kunagi ühelgi suurel rattarallil osalenud, sest ma kardan massis sõita. Ma olen liiga palju rattavõistlusi ja kukkumisi näinud. Olen paaril korral väiksematel võistlustel osalenud. Mulle meeldib käia jalgrattamatkadel ning niisama rahulikult omas tempos kulgeda ning mõelda ja unistada. Samuti on see heaks liiklusvahendiks, eriti tipptunnil, kus autoga ummikus istuksin, aga rattaga kiirelt soovitud sihtpunkti jõuan.

Kahjuks mul varastati eelmisel suvel ratas ära, järgmisel kevadel vaatan uue. Tahaks linnaratast, siis peame muretsema ka rattatooli, et pisike printsess saaks koos minuga sõitu nautida.

Ootangi nüüd, et pisike printsess oma esimesest päevaunest ärkaks, et saaksime veidi aja pärast õue minna rattaralli starti vaatama. Nael kummi!








Liiga palju autosõite

Veel mõned kuud tagasi magas meie beebi autosõidud alati maha ning samuti uinus kohe, kui ta kärusse asetasime. Ajad muutuvad! 8,5-kuune printsess on väga vaimustuses uute kohtade avastamisest, aga autosõite peame väga õieti ajastama, et saaksime nutu ja hüsteeriata hakkama.

See nädal on olnud palju autosõite, esmaspäeval sõitsime Kubijale, teisipäeval käisime Munamäel ja Ööbikuorus, kolmapäeval tulime Tartusse tagasi. Neljapäeval sõitsin ma pisikese printsessiga maale, reedel sealt Rakverre ja õhtul Tartusse tagasi. Tegelikult läksid kõik sõidud peale viimase päris hästi, printsess enamasti magas, mängis või jutustas. Nuttu oli minimaalselt.

Aga millalgi pidi ju tema kannatus ka katkema, eile õhtul kaheksakümnest kilomeetrist nuttis ta umbes kuuskümmend. Vahepeal oli täiesti hüsteerias, tegin peatusi ja rahustasin, aga kui edasi hakkasin sõitma, lendas tal lutt jälle kohe suust ja kisa lahti. Olin linna jõudes juba pisarate äärel ja palusin mõttes lapselt vabandust, et teda niimoodi ringi oleme solgutanud.


Tegelikult on ta selle nädalaga meeletult edasi arenenud. Ta oskab nüüd püsti tõusta, kui kuskilt kinni saab hoida või meie vastu toetada. Käpuli asendi võtab ta juba ammu sisse, aga nüüd liigub käpuli ka veidi edasi. Võõrastamine on hetkel täitsa kadunud ja ma loodan, et nii jääb ka. Õhtuti on tunnike hiljem magama jäänud kui tavaliselt, aga magab nüüd hommikuti kauem ning ööuni on sügavam. Ärkasin täna ehmatusega kell 9 ning hüppasin püsti, et vaadata, kas printsess ikka hingab.

Armas laps, luban, et sa ei pea nüüd nädal aega autoga sõitma ja elame rutiinset kodust elu. Ujuma saad ka, ausõna!


kolmapäev, 23. mai 2018

Beebiga Kubija Spas

Kui mees küsis mida ma sünnakingiks tahan, siis seekord ei pidanud kaua mõtlema. Unistasin juba mõnda aega spaasse minekust, et igapäeva rutiinist koos mehe ja beebiga põgeneda. Mulle meeldib kingituseks saada pigem elamusi kui asju.

Valisin Kubija Spa paketi "Tervis puhtast loodusest". Pakett koos hoolitsuste hommiku- ja õhtusöökidega ning kahe öö majutusega kahele maksis 199.-, mis on minu arvates täitsa õiglane hind sellisele paketile.

Kubijal tervitasid meid naerusuised administraatorid, check-in on seal alates kell 15.00, me jõudsime kohale paarkümmend minutit varem, aga see polnud probleemiks. Saime hubase toa vaatega männimetsale. Pisikesele printsessile oli valmis pandud võrevoodi, õnneks oli tuba piisavalt ruumikas ning ta sai põrandal ringi roomata ning uut kohta uudistada.

Söötsime printsessil kõhu täis ning läksime spaa- ja saunakeskusesse. Printsess sai esimest korda elus trikood kanda, alguses talle see väga ei meeldinud, aga teisel päeval sai vist aru, et kui trikoo selga pannakse, saab ujuda ning oli riietudes väga rõõmus. 

Kubijal on neli sauna, lisaks on ka välisaunad, aga need on avatud ainult nädalavahetustel. Meie käisime peamiselt aurusaunas ning aroomisaunas, mõned korrad ka kadakasaunas. Tavaline leilisaun jäi seekord katsetamata. 

kubija.ee
Basseine on spaakeskuses kokku viis, tegelikult oleks nende kohta õigem vist öelda veesilmad kui basseinid. Kõige suurem bassein on 25 ruutmeetrit, seal on temperatuur 28 kraadi.  Lastele mõeldud basseinis on vee temperatuur 32 kraadi. Meie olime põhiliselt mullidega veesilmas, ühes vesi 32 kraadi ning teises 36 kraadi. Lisaks on kuum veesilm, kus temperatuur lausa 42 kraadi. Sinna sisse minnes on nii mõnusalt kuum, aga väsimus tuleb väga kiiresti, vähemalt meie ei jaksanud seal kaua mõnuleda.

Seega, kes soovib ujudes kilomeetreid koguda, neile see spa ei sobi. Beebiga on seal ülimõnus, aga kujutan ette, et kui on juba selliseid koolieelikuid ning koolilapsi, siis nemad ootavad liumägesid, torusid ning muid atraktsioone ja tavalised vannid võivad veidi igavaks jääda, aga ei pruugi.

Käisime spaa- ja saunakeskuses iga päev kaks korda, nii hommikul kui õhtul, ainult viimasel päeval oli printsess juba nii väsinud, et me ujuma ei läinudki. Ta ajas mulle taga, pritsis ja möllas täiega. Kui me sukeldumist tegime, siis nii mitmedki tulid juttu rääkima ning küsima, kuidas sellega alustada, tahavad oma beebi ka veega nii sõbraks teha.

Sõime seal liiga palju, olin koju jõudes 1,5 kilogrammi raskem kui minnes. Hommikusöögi valik oli rikkalik, mitte nii lookas kui näiteks Rakveres, aga siiski väga hea. Valikus oli näiteks kaks putru, munapuder, viinerid, peekon, võikumaterjal, keedetud munad, kartulisalat, makaronisalat, mitut sorti kala, müsli, kama, jogurt, kook, puuviljad jne.

Õhtusööke sõime samuti buffeelauas, meie arvates oli valikut küll ning toidud olid maitsvad. Restoran oli läbinud uuenduskuuri, mulle meeldisid palkseinad ja rahvusliku elemendiga sisustus. Restorani toite me sellel korral ei maitsenud, kuna paketis ettenähtud toidust oli kõht lihtsalt nii täis, et rohkem midagi süüa poleks jaksanud. 

kubija.ee
Hommikusööki serveeriti kell 08.00 - 10.00 ning õhtusööki 17.30 - 19.30. Pisike printsess sõi söögitoolis, neid oli seal vist 3 või 4, seega jätkus alati. Ta sõi päris viisakalt ning lödistas vähe, eriti maitses talle aurutatud lillkapsas. Kahjuks küll mida söögikord edasi, seda põnevam tundus talle kogu ümbrus ja inimesed ning pidime tuppa jõudes teda uuesti söötma, et ta kõhu täis saaks, aga eks ka arusaadav, oli palju inimesi, keda vaadata.

Hoolitsustest saime mehega mõlemad seljamassaaži ürdiõliga 40 minutit ning jalgade hoolitsuse - massaaži meresoola ning piparmündiga 25 minutit. Seljamassaaži tegid meile erinevad inimesed, mina jäin väga rahule, mees mitte nii väga, ütles, et see oli pigem seljasilitamine, tema ootas tugevamat massaaži. Jalgadehoolitsus oli aga super mõnus, ma tundsin ennast peale seda palju kergemana ning mees ka väga kiitis, et see oli küll mõnus protseduur, mida võiks teinekordki korrata. 

Olin massaažilaual kõhuli, massöör masseeris kõigepealt reie tagakülgi, siis lisas lisaks õlile sääremarjadele ja jalalabale meresoola ning masseeris. Kohati oli hästi natuke valus ka, aga see oli selline mõnus valu. Hoolitsuse lõpus asetas ta jalgadele kuumad rätikud ning pühkis masseerides soola maha.

Hotellis oli olemas ka lastetuba, käisime seal paaril korral pisikese printsessiga mängimas. Ei midagi uhket, aga mänguasjad, pusled ning joonistamisvahendid olid kõik olemas, tegevust peaks jätkuma. Hotelli ümbruses on kaunis loodus ning väga rahulik keskkond, printsessil oli hea vankris põõnata ning meil jalutada ning ilusat ilma nautida.

Ainuke asi, mis mulle ei meeldinud oli see, et kui ma istusin hommikumantlis ja ootasin, et mind hoolitsusele kutsutakse, siis seal samas kõrval on seminariruum ning nende kohvipaus toimus seal samas, kus mina pidin hoolitsust ootama. Veidi koomiline oli istuda seal hommikumantlis ümbritsetuna väga viisakalt riides inimestes, kes kohvi jõid.

Aga muidu super puhkus. Soovitan kindlasti, seal on beebiga väga mõnus. Sõbralik teenindus, kaunis loodus, lõõgastavad mullivannid ning tasemel hoolitsused. 

Avastasime Võrumaad

Kui planeerisime spapuhkust Kubijal mõtlesime, et oleks tore lisaks ka mõnda Lõuna - Eesti vaatamisväärsust külastada, aga suuri plaane ei teinud, sest kuum ilm ja beebiga autosõidud ei pruugi alati just rahumeelselt kulgeda. Aga meie pisike printsess oli väga vapper ning saime Võru linnas jalutada, Munamäe tornis käia, Ööbikuorgu imetleda ning Rõuges ringi vaadata.

Võru on ilus. Parkisime linna jõudes auto Roosisaare silla juurde. See on jalakäijatele mõeldud rippsild, mis on Eesti pikim oma 180. meetriga. Jalutasime mööda Tamula rannapromenaadi, pisike printsess sai kiikuda, jalad järve vette kasta, sõrmed liivaseks teha ning vanrkist inimesi uudistada. Sõime Ränduri pubis ning jalutasime Katariina alleed mööda tagasi järve äärde auto juurde. Põikasime sisse ka Võrumaa Toidukeskusesse, kus oli müügil põnevaid tooteid, mida igalt poolt tavalisest toidupoest ei saa. Poe ees olid humoorikad sigade skulptuurid.

Reisi teisel päeval külastasime Suurt Munamäge. Kartsime, kas sinna üldse käruga pääseb, mul meelde jäänud suured pikad trepid. Kaldtee oli olemas, aga siis järsku asendus see nelja trepiastmega, siis jälle kaldtee ja mõned astmed. Miks küll niimoodi? Saime loomulikult hakkama, aga ebamugav oli käru treppidest üles sikutada, printsessil oli nalja kui palju, mõnusalt sai raputada vahepeal. Tagasi alla parklasse kärutasime autoteed mööda-

Ostsime liftipiletid, sest nii tundus beebiga mugavam. Üks pilet 6.-. Olime sellel ajal ainsad torni külastajad ning nautisime veidi aega vaadet ning sõitsime siis alla tagasi. Ilus oled Eestimaa.

Edasi viis tee meid Ööbikuorgu. Org on just sellise nime saanud sellepärast, et kevaditi, toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust. Seal on väga uhke Pesapuu vaatetorn, välimuselt meenutab ta kahe linnupesaga puud.




Vaatasime ka vesioinaid ja piilusime sisse külastuskeskusesse. Lisaks saab seal külastada veel Hüdrotöökoda - muuseumi. 
Rõuges tegime poepeatuse ning tegime mõned pildid, kuna printsess hakkas rahutuks muutuma, aga magama jääda ei tahtnud, siis sõitsime spaasse tagasi.



Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskusest kaasa haaratud infovoldik "Võrumaa - mahe ja muhe" on minu arust üks parimaid infovoldikuid üldse. Meil igatahes tekkis tahtmine Võrumaad uuesti avastama tulla. Kui pisike printsess on veidi suurem, siis külastame kindlasti Liikluslinna, Pokumaad ning Alaveski loomaparki. Voldikus ka mitmed marsruudid, kuidas reisida Võrumaal ja mida vaadata.

Aituma, Võrumaa! Hääd nägemist!

reede, 18. mai 2018

Karlova kodukohvikute päev

Jalutame pisikese printsessiga tihti Karlova linnaosas. See on linnaosa, mis asub Emajõe paremal kaldal kesklinna ja Ropka linnaosa vahel. Tähe tänav oma pisikeste kohvikute ning kauplustega kutsub uudistama. 

Sellel nädalal on käimas Karlova päevad ning reede oli kodukohvikute päev. Lisaks erinevate hõrgutiste maitsmisele pakkus mulle põnevust piiluda sealsete elanike aedadesse ning õuedesse. Mõnus puitelamute rajoon, mis on nii lähedal kesklinnale, aga samas pakub vaikust ning jääb suuremast linnamürast eemale. Peale Supilinna minu järgmine valik, kus elada.

Külastasime järgnevaid kohvikuid:

Anna Edasi - ma olen sellest kohvikust teadlik olnud ka varem, aga sisse astusin sinna esimest korda. Seal oli olemas ka laste söögitool, kus pisike printsess sai istuda ning kurki nosida, sellel ajal kui meie sõbrannaga oma lõhequiched sõime. Pirukas oli hea ning kohvik ise on ka väga hubane.

Tassikoogid - seal olen käinud mitmeid kordi varemgi. Kindla peale minek, kui on vaja külakostiks midagi magusat viia.



Hedonismus Maksimus - sõbralikud inimesed, mõnus istumiskoht õunapuu all, väga huvitavad aknad majal, aga kui peale 25. minutilist ootamist polnud meie koogid ikka saabunud ning ühtegi teenindajat - kodukohviku pidajat kuskil näha polnud, siis lahkusime.

Lev ja Leevike - seal sõime kooki ning keeksi, maitsesid hästi. Pisike printsess sai pleedil roomata ning mänguasju uudistada ning maasikat süüa, mis mu tordil oli.

Peale selle kohviku külastamist jäi printsess tuttu ning Aleksandri tänava kohvikud magas ta maha.

Rohehoov - väga suur magusa valik, kuna endal oli kõht juba täis, siis ostsin mehele kaks tiramisu kooki. Sõi ja kiitis.

Aleksandri Avatud aed - sõbranna ostis sealt vahvleid. Väga sõbralik kohvikupidaja, mõnusalt ruumikas aed ning rikkaliku valikuga menüü. Kui oleksime oma jalutuskäiku sealt alustanud, oleksin kindlasti selle kohviku burgeri söönud, nägi väga nämma välja.

Meie käisime kohvikutes päevasel ajal, osad kohvikud polnud veel avatud, aga oligi rahulikum kulgeda ja Karlova hoove uudistada. Jõudsime ilusti enne vihma ja suuremat müristamist koju ka.

neljapäev, 17. mai 2018

Käisime Narvas

Ma pole aastaid Narvas käinud, ega ma sellest piirilinnast muud teagi, kui kindlust ja kunagi ammu, nii 20 aastat tagasi, olime seal kodutütarde laagris ka. Võistlustel olen ka Narvas käinud, mäletan ühte kaugushüppe võistlust, kus keskendusin katseks ja lind sittus pähe. Õnne see kahjuks ei toonud, sest isiklik rekord jäi seekord püstitamata.

Seekord viis tee meid Narva kanti, sest läksime sugulasi külastama. Nad juba üle 80. aasta vanad ja on enamasti kodus, pikki sõite enam ette ei võta. Kuna nad väga soovisid pisikest printsessi näha, siis tegime neile rõõmu ning sõitsime külla. Printsess sõidu ajal natuke jonnis, natuke magas ja natuke mängis, üldiselt läks teekond ilma suuremate muredeta. Sugulased olid meid nähes väga rõõmsad ning jutustasime mitu tundi. Väga armas vaadata, kuidas 86-aastane onu üritas printsessile palli püüdmist õpetada.

Kuna nende juurest Narva oli ainult 10 kilomeetrit, siis otsustasime emaga ikka linnas ka ära käia. Ma sain oma nutimängu punkte koguda ning me polnudki varem Narva jõe ääres jalutanud. Kui ilusaks seal kõik tehtud oli, hetkeks tekkis tunne, et olen kuskil välismaa promenaadil.

Foto Pinterest
Jalutasime kindluse juures ka väikse tiiru, sisse ei läinud. Kui ma olin pubekas, siis käisime iga aasta seal kindluses, sest see oli mu väikevenna lemmik koht. Püssid ja kindlused olid tema lemmikud. Kunagi tahaks sinna ka õhtuhämaruses jalutama sattuda ja seda kõike tuledesäras näha.

Foto Narva linnuse kodulehelt
Ilus tundus ka Tartu Ülikooli Narva Kolledz, tekkis täitsa tahtmine seda hoonet ka seest poolt näha.

Foto Wikimapia
 Pisike printsess magas Narvas käigu maha, ärkas alles Jõhvis üles. Ei äratanud teda ka kärust turvahälli tõstmine. Jõhvis käisime Bauhofis ning seal kõrval asuvas bistroos söömas. Pisike printsess üllatas mind sellega, et mängis üksinda mängunurgas terve aja kui meie seal kõrval lauas sõime. Vahepeal ikka vaatas, kas ma olen alles, aga ei mingit kisa. Vist hakkab see suur võõrastamis periood mööduma.

Narva täitsa tasub sõita, seal on palju ilusat, mida vaadata.


Linnapea vastuvõtt ja uued mütsid

Beebiriiete valik on poodides nii suur, leian alati selle mida vaja ning natuke peale ka, ehk ma ei suuda armsaid asju alati ostmata jätta, mida otseselt väga väga just vaja pole. Keda siis veel hellitada kui oma last, eksole. Aga mütsid? Ma ei leia kaubandusest mitte kunagi sobivat, küll pole õiget suurust või tunduvad kõik mudelid valed.

Siis lähen kodus Bredenkidsi kodulehele ning mütsid kohe olemas. Esimese mütsi ostsin pisikesele printsessile sealt talvel, meriinovillast müts nunnude pingviinidega. Kandis seda suurem osa talvest, aga siis jäi see väikseks ja müüsin osta.ee portaalis maha. Asemele ostsin kaks mütsi, ühe meriinovillase ning teise puuvillase. Külmakraadid aga taandusid peagi ning siis saabus juba suur suvi ning jälle pole nagu midagi pähe panna, egas muud kui tellisin nüüd kaks suvemütsi.

Oi kui lemmikuks üks meil saanud on, teist pole veel kanda jõudnud. Rannamüts Svenu on vist kõige õigema lõikega müts üldse, mida praeguste päikeseliste ja kuumade ilmadega beebile pähe panna. Mütsi pikk nokk ei lase päiksel silma paista ning kuklapoolel asuv päiksesirm ei lase kaela ära kärsatada.

Mõni aeg tagasi saime väikese tartlase sünni puhul kutse raekotta hõbelusikatseremooniale. Lõime ennast kodus lille ning kärutasime raekoja platsi. Tseremoonia ajaks oli raekoja ette tellitud valveteenus ning käru sai mugavalt õue jätta.

Pidu ei kestnud õnneks väga kaua, 25 minutit suutis meie väike printsess paigal püsida ning väikse preilina käituda. Lusikas ja kaart käes, tegime linnapeaga pilti, õues raekoja ees ning purskkaevu juures veel paar klõpsu ning jalutasime mööda Rüütli tänavat koju tagasi.




esmaspäev, 14. mai 2018

8-kuuse beebi söömisharjumused

Mõtlesin, et kirjutan natuke meie pisikese printsessi toidu eelistustest. Kui see lisatoidu majandus pihta hakkas, siis oli pea ikka suhteliselt sassis mul. Mida anda? Kui palju anda? Mitu korda päevas? Näputoit või püreed? Äkki hoopis mõlemat? 

Alustasime, kui printsess oli 5-kuune. Enam täpselt ei mäletagi, aga esimesena sai ta vist kurgikangi pihku. Vaatas ja uuris seda pikalt, lõpuks jõudis kurk suhu ka, natuke ta lutsutas seda ja tutvus maitsega. Sealt edasi lisandusid brokoli, tomat, pirn. Kõik pakkus talle suurt huvi, aga kui ma peaksin ütlema, mitu grammi reaalselt talle toitu kõhtu jõudis, siis vast maksimum 5 grammi. Kuna sellel ajal jälgis arst pinksamalt, kas printsess ikka juurde võtab, siis otsustasin ikka püreesid andma hakata ning loobusin näputoidu plaanist.

Püreed läksid hästi kaubaks, sõi nii palju kui ma andsin. Alguses ei julgenud ju eriti, kartsin allergiaid, gaase ja teisi kõhuhädasid. Iga päevaga läksin siiski julgemaks ning pisike printsess sõi ja naeratas. Alguses olid tal gaasid küll, sai paar nädalat gaasirohtu ning siis see mure õnneks kadus.

Hetkel on nii, et kui pisike printsess ärkab hommikul kuue ajal, siis ta sööb umbes 180ml rinnapiimaasendajat ning õhtul enne magama jäämist teen talle umbes 210 ml piima, tavaliselt sööb kõik ära. Päeval sööb ta piima veel umbes kolm kuni neli korda, aga siis koguseliselt veidi vähem, keskmiselt nii 150ml.

Lisatoitu saab kolm korda päevas ning paaril korral pistan talle veel näksimiseks midagi pihku. Hommikusöögiks on tavaliselt juurvilja- või puuviljapüree. Lõunasöögiks püree lihaga ning õhtusöögiks umbes tund enne uinumist puder. Korraga sööb ta umbes 100 - 150 grammi püreed. Nüüd sööb ta ka tahkemat toitu meeleldi ning saab selle neelamisega ilusti hakkama, seega oleme vaikselt üle minemas tavalisele peretoidule. Näiteks meeldivad talle pannkoogid (banaan+muna), kotletid (hakkliha, sibul, küüslauk, muna), makaronid, riis maasikamoosiga, kartulipuder.

Praegu ei maitse talle ainult püreed, kus on kala sees. Raputab peale maitsmist õlgu nagu oleks külmavärinad ning siis keeldub suud lahti tegemast. Allergiat on siiani tekitanud ainult porgand, mida nüüd mõnda aega püüame vältida. Perearst ütles ka, et uue ajal lastest on uskumatult palju just neid, kellele porgand ei sobi.

Kui pisike printsess saaks öelda, mis tema lemmiksöögid on, siis ma usun, et ta vastaks, et pirnipüree, püreed veiselihaga, maasikad, tomat, kotletid, hirsipulgad, arbuus ning melon. Kui ta on rahutu ning ei taha mängida, aga mul on vaja süüa teha, siis ta on söögitoolis ning üritab kamapalle süüa. Alguses ei saanud ta neid üldse kätte, nüüd on juba päris osav, aga iga kord ei õnnestu käest suuni neid toimetada ning tuleb uuesti proovida. Hea peenmotoorika harjutus.


kolmapäev, 9. mai 2018

Isa ja beebi aeg

Ma olen vaid korra näinud oma meest nutmas, see juhtus siis kui pisike printsess sündis ja esimest korda mu kõhule asetati. Õnnepisarad olid need.

Lugesin mai kuu "Pere ja kodu" ning silma jäi ühe 5-kuuse poja isa artikkel teemal "Sooneutraalsuseni pikk tee ehk Eestis ei väärtustata isasid". Ta räägib seal sellest, kuidas ühiskond on kinni stereotüüpides, et laste eest hoolitsevad naised ning kui tema isana perearsti aja pani beebile ning sünnitoetust taotles ning kandelina müüa soovis suhtuti sellesse kahtlevalt ja imelikult. Minu tutvusringkonnas on päris mitu issit, kes oma lapsega väga palju tegelevad ja seda on ainult rõõm vaadata. Samas tean ma väga palju mehi, kes täpselt nii mõtlevadki, et kogu lastemajandus on naise õlgadel.

Minu mees tegeleb meie beebiga kindlasti rohkem kui keskmine Eesti mees ja see on niivõrd vahva. Meie käime ka perearstil ülevaatusel siis, kui mehel töölt vaba päev, sest ta tahab ka kohal olla, kui uue kuu pikkused ja kaalud selguvad. Ta õnneks ei lase ennast heidutada sellest, et printsessiga beebide ujumises käies on ta alati ainus issi basseinis ning õnneks on Tartus olemas ka spetsiaalselt isadele ja lastele mõeldud võimlemistunnid, kus nad siis pisikese printsessiga vahel uusi trikke õppimas käivad. Ei pea meest beebiga koguaeg ainult naistesse saatma ehheee!

Kui ma alles rase olin, ütles ta kordi, et lepime kokku, et tema esimesel eluaastal mähkmeid ei vaheta ning beebit alguses sülle ei võta, sest äkki ta pillab maha, kuna komme asju katki teha. Kuna ta seda niivõrd tihti kordas, siis mul tekkis väike kahtlus, et ta tõesti hakkab mähkuvahetusest kõrvale hiilima. Tegelikult ma ei vahetanud esimesel kahel päeval vist ühtegi mähet, sest ma lihtsalt lebasin voodil ja oigasin oma õmblusvaludes, mees tegi kõike - mähkis, pesi, kussutas ja kuivõrd loomulikult tal see kõik välja tuli. Ajaga on kakaportsjonid küll vängemaks läinud ning vahel ta peab kasutusele võtma näpitsa,mis nina otsa käib, et aroomi kätte ei minestaks, aga ta saab kõigega hakkama.

Vahel lähengi lihtsalt niisama poodidesse kolama või välja sööma, et printsess saaks issiga ka kahekesi aega veeta. Kui mees töölt tuleb ootab teda alati üks naeratav pisike neiu, ükskõik, kui väsinud ja jonnine on beebi just minut tagasi olnud, issit nähes on rõõm suur. Vahel tunnen ennast natuke kurvana ka, kui nad ujumast tulevad ja kuulen, mida uut printsess jälle oskab, aga mina ei näinudki, vaid olin kodus diivanil lebos. Arvan, et kuna beebi peab minuga nagunii koguaeg koos olema, siis need mõned korrad nädalas, kus ta käib kuskil ainult issiga, on talle mõnusaks vahelduseks. Olgem ausad, vahel on ikka endal ka hea lihtsalt diivanil olla ja mitte midagi teha.

Meie printsess on üks õnnelik väike tüdruk, lisaks issile tegeleb temaga väga tihti ka onu, kes uhkelt meie printsessiga mööda linna ringi kärutab ning mängimas käib.

Mis teie lapsed koos isadega teevad?









8-kuune preili

Aeg muudkui tõttab ja tõttab jooksusammul. Meie pisike printsess on 8-kuune väga äge teekaaslane meile. 

Arstil saime ka mõõdud:

Kaal: 8660 grammi (+390 grammi)

Pikkus 72 sentimeetrit (+2 sentimeetrit)

Hambaid endiselt 2, sellel kuul ei lisandunud ühtegi.

Uute oskustena on lisandunud istumine ning  käpuli asendisse minek, hetkel liigub edasi veel roomates, aga küll see käputamine ka õige pea tuleb. Talle meeldib väga üle takistuste roomata ning mind jälitada. Sinna kuhu lähen mina, sibab ka kiirelt tema. 

Uni on endiselt magus. Ööd mööduvad magades ning päeval on enamasti kolm une korda, mõnel päeval piirdub kahega. Süüa sooviks printsess vist koguaeg, ainult kala ei ole eriline lemmik, ajab lausa õlgu väristama. Esimene maasikas oli oi kui magus ja hea.

Mängida meeldib nii omaette kui meiega. Õnneks on merisiga ka harjunud, et üks pisike tegelane teda pidevalt näppimas käib ning limpsib siis lapsel sõrmed puhtaks kui ta neid võre vahelt jälle läbi pressib. Väga meeldib kui ma mullitajast mulle puhun ning tema neid siis katki saab teha. Õhupall pakub ka kauaks põnevust. Õues olles on kohustuslikuks peatuseks kujunenud kiikumine pargis. Ostsime nüüd maale ka kiigu, siis saab seda veel tihemini teha.

Vahel harva on ka nutusemaid päevi, aga üldiselt on meil üks väga rõõmus laps, kes muutub emme rõõmuks järjest iseseisvamaks ning ei röögi igakord, kui ma silmapiirilt lahkun. 

Tõotab tulla põnev suvi :)


pühapäev, 6. mai 2018

Tegevusterohke nädalavahetus

Laupäeval oli raekojaplatsis kevadlaat, seadsin minagi koos pisikese printsessiga sammud ja käru sinna suunas. Läksime hommikul kohe, kui laat avati ehk kell 10, sest hiljem kui inimesi rohkem, on beebiga rahvamassis keerulisem liigelda. Tegin oma traditsioonilised laadaostud, ostsin maasikaid, sinki, koduleiba. Printsessile ostsin õhupalli. Ühes kohas müüdi hästi ilusaid laste kleite, aga kõige väiksemad suurused olid 86cm, ehk järgmisel suvel saab meie lapsele sealt kauni kleidi vaadata.

Kodus oli printsessil rõõmu kui palju, sai õhupalliga mängida ning elus esimestkorda maasikaid süüa. Oi kui hästi need maitsesid, sõi ilusti kogu maasika ära, midagi alles ei jätnud. Kui beebi uniseks muutus suundusime taas õue, saime mu sõbrannaga kokku. Jalutasime tunni mööda Emajõe äärt ning tegime Supilinnale ringi peale ning tulime siis meie juurde. Beebi mängis ja oli rõõmsalt seltskondlik.
Õhtul kui mees ülikoolist tuli läksime Tähtvere kossuplatsile palli loopima. Pisike printsess sai seega kõik oma kolm päevaund õues magada. Õhtul läks kuidagi nii, et ma unustasin talle putru anda, mida ta on nüüd viimased kuu aega alati saanud umbes tund enne uinumist. Eks sellepärast läks beebil ka öösel kõht tühjaks ning tegi meile kell kolm äratust. Viimase kuu jooksul ongi see ainuke kord olnud, kui ta öösel ärganud on.

Pühapäeval käisime Arenas ujumas. Kuna printsess nüüd viimasel ajal on ujumistundides issiga käinud, siis mind väga üllatas kui palju ta on edasi arenenud. Ta möllas ja mängis vees ikka täiega. 40 minutit sulistamist, natuke aega saunas ja koju tagasi sõit. Tegin lõunaks kohustuslikud pühapäevased pannkoogid ning mees tegeles võrevoodiga, lasi selle astme võrra madalamaks. 

Õhtupoolikul läksime kolmekesi koos jalutama, kraadiklaas näitas 20 soojakraadi, küll oli mõnus. Sain käsivartele kerge päevituse, kellarant juba nähtav kergelt. Jalutasime mööda Emajõe äärt Tähtvere randa, tundus nagu pool Tartut oleks seal kõndimas, jooksmas, rattaga sõitmas, eks kõik võtsid ilusast pühapäevast viimast. 

Randa jõudes ärkas ka printsess üles ja sai seal veidi kiikuda. Koju kõndides tuli tal väike jonnihoog peale ning mees kandis viimase kilomeetri teda süles, siis oli küll meie beebi rõõmus ja rahul, aga kärus olla ei tahtnud. 

Õhtul jamasin tükk aega telefoniga, lõpuks sain inKin äppi telefoni ja homsest alustan kogumispäeviku väljakutsega ning osalen sammulugemisvõistlusel. Tahan elektrirollerit võita, ajeee. Seega pean homseks mingi pikema jalutuskäigu välja mõtlema, et samme ikka palju palju tuleks.









reede, 4. mai 2018

Aprillis saime kulud kontrolli alla!

Kui veebruaris alustasime pere kulude kaardistamisega, siis pidin kreepsu saama kui kuu lõpus nägin, et alles jäi ainult 3% sissetulekutest. Raha oleks nagu lihtsalt kaardi pealt ära kadunud. Tabelile otsa vaadates nägime, millised kulutused on paratamatud ning kus oleme lihtsalt priisanud. 

Märtsis säästsime 13% sissetulekutest, aga kui me tahame oma kodu osta ning pisikese printsessi alles 2-aastaselt lasteaeda panna, siis sellises tempos me jäämegi sissemaksu raha koguma ning järgmisel suvel sööme kartulikoori. Aprillis oli meie rahaga ümber käimine juba täitsa enam vähem, alles jäi 21% teenitust. Ideaalis võiks see minu arvates vähemalt 30% olla. 

Millised muutused oleme teinud?

- auto liikluskindlustuse lõppemisel ei vali ma kohe IIZI tehtud pakkumiste hulgast soodsamat, vaid leian parima pakkumise liikluskindlustuse kalkulaatori abil. See pakkus aastase kindlustuse puhul 60 eurot odavamat pakkumist. 

- vaatasime üle oma telefonipaketid ning küsisime paremaid pakkumisi, võit umbes 25 eurot kuus.

- kui alguses oli kulugrupp lihtsalt toit, siis nüüd on meil tabelis: toit, maiustused, puuviljad, jook, väljas söömine. 

- maiustuste puhul võtsime vastu reegli, et magusat poest ei osta, vaid magustoidud ja koogid tuleb ise teha. Vahel ikka patustame selle reegli vastu.

- väljas sööme vahel ikka, aga proovime seda teha lõuna ajal ning valida päevapakkumised, et oleks soodsam.

- ei osta poest karastusjooke, mahlu vett. Lisan kraanivette sidrunit, jõhvikaid, apelsini, piparmünti jne palju tervislikum ja odavam.

- lihakraami ostan kõik turult. 

- beebile teen ise püreesid ning poe püreesid ostan ainult Salvesti tehasepoest, kus need on palju odavamad kui teistes poodides.

- tervishoiu pealt saab kokku hoida sellega, et ei tohi lihtsalt haigeks jääda. Hahaa! Tuleb ennast karastada ning palju õues olla, et pisikud külge ei hakkaks. 

- oma säästmis- ja kogumisplaanidega ei ole me päris hulluks ka läinud. Luban endale iga kuu massaaži, lapsele ostame nii uusi riideid kui kasutatud asju, käime spordiüritustel ning ujumas ja kinos. Aga ülevaade hetke rahalisest olukorrast on koguaeg olemas.

Kui palju teie suudate kuus raha kõrvale panna?

teisipäev, 1. mai 2018

Mai, sa meeldid mulle!

Piibelehed, sünnipäev, kergelt kipitav ja õhetav päevitunud nahk, rohelus, välikohvikud, grilliõhtud, rulluisutamine, rattasõit.


Need on vaid mõned märksõnad, miks just alanud mai kuu on üks mu lemmikuid kuid aastas. Seekord on ta muidugi erilisem kui eelnevatel aasatel, sest pisike printsess avastab koos meiega maailma. Eriti just viimasel nädalal on ta väga uudishimulikuks muutunud, kõik toanurgad vajavad avastamist, peab ju vaatama, kuhu need juhtmed peidetud on, mida on nii hea lutsutada ja mis millegi pärast on keelatud. Õues olles pole ka enam aega koguaeg magada, siis ei viida ju mänguväljakule kiikuma ega näe muid põnevaid asju.

Tänane esimene mai algas samuti mõnusalt, pisike printsess lasi mul lausa kaheksani magada ning ka mehel oli töövaba päev. Kuna eile oli väga tegus päev, õhtul vaatasin kellalt, et lausa 15 kilomeetrit olin jalutanud, siis oli vahelduseks meeldiv ärgata hiljem, kui kell kuus. Kui pisikesel esimese päevaune aeg tuli, jätsin ta issiga koju ning läksin ise veidikeseks ostlema. Mul oli täna mingi punase värvi kiiks, vaatasin mitut kleiti ja mõtlesin: "Oleks see punast värvi, siis ma ostaksin"

Koju jõudes tegin printsessile esimest korda pannkooke. Koosnesid koogid, siis munast ja banaanist ning peale panin toormoosi, aga meie beebi ei olnud eriti vaimustuses. Tal viimasel ajal loll komme, püreestatud sööki sööb ilusti aga puuviljad ja veidi tükilisemad söögid ajab puristades suust välja, ise õnnelikult naerdes.

Lõuna ajal suundusime õue. Väljas oli täna mõnus, sooja lausa 18 kraadi ja päike ka paistis. Osalesime tudengipäevade raames toimunud Supilinna legendituuril. Oli tore tunni ajaline jalutuskäik ning mõned uued legendid ning faktid saime ka meie hetkel kodulinnaosaks oleva Supika kohta teada.

Mai kuu tundub väga sündmusterohke tulevat. Kõige rohkem ootan meie pere väikest spaapuhkust Kubijal. Kuidas meile seal meeldis ning mida Võrumaal veel avastasime, sellest kirjutan juba tulevikus.