kolmapäev, 13. juuni 2018

Mu auto mõlgiti ära

Eilne taevas oli ärgates nii hall, ma poleks uskunud, et minu päev sama nõmedalt hall tuleb. Algas ju kõik nii paljutõotavalt, pisike printsess magas öösel hästi, mehel oli ülepika aja töölt vaba päev ning ülikool ka selleks aastaks läbi. 

Mu pass ja ID-kaart aeguvad kuu lõpus, tõttasin hommikul Politsei- ja Piirivalveametisse neid uuendama. Tahtsin jala minna, aga poolel teel kiskus ilm väga vihmaseks ja osa teed sõitsin bussiga. Kodulehelt vaatasin, et büroo avatakse kell 09.00, olin 08.45 kohal ja uksed olid juba avatud ning ametnikud töötasid. Ju vaatasin kellaaegu ikkagi valesti. 

Olin kuulnud meeletutest järjekordadest, olin selleks valmistunud ning ajakirja kaasa võtnud. Tegelikult läks väga hästi, peale seda kui fotoboksis oma õudukad pildid valmis sain, ootasin ainult 15 minutit ja oligi minu kord oma pass ja ID-kaart pikendada. Maksis see lõbu 50.- ning ootan nüüd kirja, millal dokumentidele järele peab minema.

Väljudes oli vihma sadu veel tugevnenud, bussipeatusesse jõudes olin juba suht märg, Kaubamajast ostsin vihmavarju ning kiirustasin koju, sest pisikesel printsessil oli eile Arenas viimane ujumistund. Sealt koju jõudes parkisime auto õue, just enne meid keeras õue alale veel üks võõras auto ja mina kohe ütlesin mehele, ei tea kas tal üldse parkimisluba on. 

Elame nimelt majas, kus õuealal on eraparkla ning auto esiklaasil peab olema parkimisluba, selle puudumisel on trahv 40.- Igale korterile on väljastatud üks parkimisluba. Luba tal polnud, rohkem ma sellele ei mõelnud, panin pisikese printsessi just lõunaunne, kui uksele koputati.

Üks mees küsis, kas õues olev Volkswagen on meie ja, et ta noh tagurdas sinna otsa kogemata, see sama tüüp, kes loata parkis. Ma läksin nii paanikasse, tormasime siis mehega õue, tagatule korpuse punased killud igal pool, pluss veel mõned pisemad mõlgid ja kriimustused. Õnneks mitte midagi väga kohutavat, aga ikkagi.  Tüüp ütles ka, et noh ta ei tea, kuidas see protseduur käib, et mis edasi saab.



Mina tean, et tuleb kindlasti vormistada paber, kus kirjas - mis juhtus, kuidas juhtus, kes süüdi ja nii süüdlase kui kannatanu andmed ning autoandmed, sest mina tahan ju, et auto kiirelt korda tehakse.  Kuna olen kannatanu, siis maksma ma ei pea õnneks sentigi. Vormistasime paberi ära, kogu asjaajamine jäi minule. 

Helistasin oma kaskokindlustusse, sealt öeldi, et helistaksin oma tavalisele liikluskindlustajale. Liikluskindlustuse Fondi lehelt vaatasin järele, millise firma kindlustus süüdlasel on. Sain telefoni teel juhtumi registreerida, arvasin, et saan oma auto Volkswageni esindusse viia, aga kuna garantii enam ei kehti ning kindlustuse lepingupartnerite hulka Möller Auto ei kuulu, pidin valima kolme teise variandi vahel. 

Kuna Ropka rajooni ma ei tunne üldse, siis viisin Vahi tööstuspargis asuvasse töökotta, seal tehti mu lubadest, auto tehnilisest passist koopiad, samuti juhtumikirjeldusest ning täitsin veel ühe paberi, kus pidin joonise tegema, kuidas kõik juhtus ja veelkord andmed esitama jne. 

Nüüd ootan töökoja kõnet, kes saatis kindlustusele oma hinnakalkulatsiooni ja kõik mu dokumendid. Kui nad saavad kinnituse, siis saan remondi aja broneerida. Oli seda jama nüüd lõpetamiste ja jaanipäeva paiku vaja?


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar