pühapäev, 3. juuni 2018

Nägin Eesti rekordi sündi

2011. aastal nägin viimati, kuidas kergejõustikus Eesti rekord tehti. Viljandis toimus Kuldliiga etapp ning pisike Anna Iljuštšenko hüppas uueks Eesti tippmargiks 1.96.

Eile õhtul seadsin sammud Tamme staadionile Gustav Sule memoriaali vaatama, olen seda juba aastaid aastaid vaatamas käinud. See võistlus toimus juba 54. korda ning toimub omaaegse legendaarse odaviskaja auks. Ilm oli ilus ja päikeseline, tuul ka ei kiusanud sportlasi eriti ning tribüünil oli palju publikut, kes sportlastele energiliselt rütmi plaksutasid ning õnnestumiste peale aplodeerisid. Siiski ma ei uskunud, et sellest tuleb niivõrd vinge ja kõrgetasemeline võistlus, sest olgem ausad, võistlejaid oli ikka tegelikult üsna vähe. Meeste kettaheites näiteks ainult neli osalejat, kuigi jaa Kanter oma 61. meetriga sai alles kolmanda koha.

Kettaheide oligi esimene põnevam ala, kohal oli sellel hooajal häid heiteid näidanud Jamaica esindaja Fedrick Dacres, kes heitis kolmandal katsel 68.12. Loodeti, et ta hakkab ka staadioni rekordit ründama, aga kahjuks ta vigastuse tõttu rohkem heiteringi ei tulnud.

Magnus Kirt viskas juba esimesel katsel 83. meetrit ja näitas head vormi. Teisel katsel sündis aga ülivägev Eesti rekord - 88.45. See oli kindlasti õhtu kõrghetk. Mulle Magnus meeldib, ta on sümpaatne sportlane. Andrus Värniku rekord oli juba 15 aastat tagasi visatud, ühel hilisel õhtul klubidekarikavõistlustel Valgas. Publikut staadionil enam ei olnudki eriti ning rekordviskest oli olemas ainult üks algeline video, mis telefoniga filmitud. Rõõm, et Kirdi viset nii paljud inimesed nägid. Kui ta poodjumil seisid tõusid kõik püsti ning aplaus oli tormiline.

sport.delfi.ee
Ma arvan, et ta meeldib publikule, sest on emotsionaalne ja kui on ka halb päev, siis nii ütlebki, mitte ei hakka keerutama ja vabandusi otsima. Loodan, et ta suudab ka suurematel õhtumiitingutel ning tiitlivõistlustel selliseid viskeid näidata. Hoian pöialt!

Rasmus Mägi küll Tartus ei võistelnud, aga tema on minu jaoks üks sümpaatsemaid Eesti sportlasi. Kui viibisin ühel koolitusel Spordimuuseumis, siis ta rääkis tund aega oma nägemust, kuidas lapsi ja noori spordi juurde tuua ja neid innustada, väga huvitav oli ning pani kaasa mõtlema. Talle esitati palju küsimusi.  Peale teda esines toonane haridusminister Jürgen Ligi, kes jäi hiljaks. Saabudes talle alles seletati, millisel üritusel ta on. Võttis paberi luges sealt mõned read maha ja läinud ta oligi. Kaunis piinlik!

Kuna kergejõustiku hooaeg alles algab, siis loodan, et sellel suvel püstitatakse veel Eesti rekordeid ning Euroopa meistrivõistlustelt ka keegi medali koju toob.






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar