pühapäev, 10. juuni 2018

Paljad varbad

Kui meil beebi septembri alguses sündis olid ilmad veel üsna ilusad ning toas tundus nii jahe, et peaks ahju kütma, alles kuu lõpus. Muidu oli toas nii 22 - 23 kraadi, oli veidi murelik, et äkki beebi jaoks on seda liiga vähe. Mu ema ütles, et beebit ei tohigi liiga palavaga harjutada, siis magab halvemini ning jääb kergemini haigeks. 

Meile mehega meeldib suvel magada aken lahti, et toas ikka õhku oleks ja palavusest pea valutama ei hakkaks. Pisike printsess jagab meie eelistust, aga tema tahab praeguse soojaga magada mähku väel ning enamasti ka ilma tekita ning aken peab kindlasti lahti olema. Endal vahel teki all tunne, et täitsa külm on, roningi siis voodist välja ning panen lapsele teki peale. Paari minuti pärast on ta selle minema lükanud ja paljad varbad paistavad võrede vahelt. 

Me oleme juba nii harjunud, et õues käies on meie laps ka üks kõige paljamaid, ta on viimase kuu jooksul sokke ainult paar korda kandnud. Mulle võib ju tunduda, et õues on jahe ning otsustada, et on sokikandmise päev, aga kui pisike printsess leiab, et on piisavalt soe küll, võtab ta sokid ära ja mängib oma varvastega. Talvel pidi mu vanaema peaaegu rabanduse saama, kui nägi et talvekombe all oli lapsel ainult meriinovillast kombe ja sealt seest puges juba üks paljas beebi välja. 

Me oleme nüüd üheksa kuuga päris hästi beebi riietamise käppa saanud, meile vähemalt tundub nii.  Me saame aru, et ta eelistab pigem vähem riideid, kui rohkem. Viimasel ajal panen talle nii mitu riidekihti kui endalegi. Kahjuks võõrastele tundub see hoopis sellisena, et me tahame oma last ära külmetada või meil on lihtsalt suva, mis lapsel seljas. Ma olen nii tüdinenud olukordadest, kus täiesti võõras inimene tuleb ütlema, et pane oma lapsele rohkem riideid selga, ta võib haigeks jääda.

Täna oli õues 22 kraadi, käisime printsessiga võistluseid vaatamas. Statkal polnud tuult ollagi, lapsel oli seljas lühikeste varrukatega body, poolpikad retuusid ning rannamüts. Kotis oli meil veel lisaks pusa, vest ning pikad püksid. Jah, ma tundsin ka, et ükshetk tuli kerge tuul ja temperatuur langes paar kraadi, tädike, kes meie lähedal võistlusi vaatas, tuli kohe meie juurde ja teatas: "Pane lapsele sokid jalga, külm on!" Mina ütlesin siis vastu: "Tal pole sokke kaasas, suvi on ju!" Oi milline sajatamine seejärel lahti läks, ma olevat hoolimatu ema. Hea, et võõrad teavad täpselt, millal peaksin oma lapsele sokid jalga panema.


Peale selliseid vahejuhtumeid lohutan ennast sellega, et meie pisike pole veel kordagi haige olnud, ta ei tea veel, mis need nohu ja köha ning palavik on. Jumal tänatud, et ei tea! Mina tahan, et meie laps oleks õnnelik ja rõõmus, seega ma ka riietan teda vastavalt sisetundele ja tema käitumisele. Kui ma oleks talle lisaks pusa selga pannud, oleksin ma rõõmupalli asemel saanud ühe jonnipunni.

Ma olin ise väiksena samasugune karastaja. Ema vahel meenutab, et kui ma esimeses klassis käisin oli ühel hommikul õues 25 miinuskraadi, ma tahtsin ikka kooli minna. Jalutasin kooli, uksel öeldi, et külmapühad, helistame vanematele, et nad su koju viiksid. Helistas siis mingi õpetaja mu emale ning oli väga üllatunud, kui ema vastas, et jalutaksin siis koju tagasi. Mina jalutasin koju ning mängisin terve päeva õues.

Kui ma olin 15-aastane tahtsin proovida, kas ma julgeksin aastaringselt jões käia. Iga nädal saunast jooksin jõkke ning ruttu jälle lavale tagasi sooja. Mu isa lõhkus jäässe augu ning väga külmade ilmadega käisin jõe asemel lumes. Jah, enamus pidas mind natuke hulluks, aga ma polnud paar aastat kordagi haige. 

Ju see on meil mingi perekondlik kiiks siis, et eelistame jahedamat ning riietume õhemalt, kui keskmine eestlane.








Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar